Mis on insult?

Insult ehk ajurabandus tekib, kui osa peaajust on jäänud ilma verevarustusest. Verega kantakse ajukoesse rakkudele eluks hädavajalikke toitaineid ja hapnikku. Kui peaaju ei saa verd piisavalt, saavad ajurakud kahjustada ja lõpuks hukkuvad. Insuldi tagajärjel on ajurakkude töö häiritud.

Kuna peaaju kontrollib keha tegevusi, mõjutab ajukahjustus terve keha tööd. Näiteks, kui kahjustada saab ajuosa, mis kontrollib meie liigutusi, siis ajukahjustuse tagajärjel on liigutamine häiritud. Samamoodi võivad kahjustada saada ajuosad, mis kontrollivad rääkimist, mõtlemist ning keha tundlikkust.

Insult tekib äkki ja mõjutab otsekohe ka ülejäänud keha tööd.

Insult põhjustab ajurakkude surma mõnes peaaju osas. Insuldi korral tekkinud peaajukahjustuse ulatus võib olla väga erinev.

Peaaju kahjustus

Insult põhjustab ajukahjustuse, mis omakorda mõjutab keha tööd. Insuldi tunnused e sümptomid sõltuvad sellest, milline peaajuosa on kahjustatud.
Kui inimesel on insult, siis osa ajurakke hukkub, osa aga saab kahjustada. Surnud rakud enam ellu ei ärka ja oma ülesandeid täitma ei hakka, aga kahjustatud rakud võivad taastuda. On võimalik, et ka surnud rakkude töö õpivad ajapikku ära ja võtavad üle teised ajurakud muudes ajuosades. Üldiselt toimub paranemine esimeste kuude jooksul pärast insulti, kuid inimene võib ka paraneda veel mitme aasta jooksul.

Peaaju eri osad kontrollivad eri kehaosasid. Näiteks:
-  peaaju parem poolkera kontrollib vasakut kehapoolt ja vasak poolkera kontrollib paremat kehapoolt. Seega, kui on kahjustatud käte ja jalgade liigutusi kontrolliv peaaju osa, siis tekib halvatus vastaspoolsetes jäsemetes;
-  enamasti vastutab peaaju vasak poolkera kõnelemise, kõnest arusaamise, lugemise ja kirjutamise eest. Seega, kui see osa on kahjustatud, tekivad raskused nende ülesannete täitmisel.

Insuldi sümptomid sõltuvad sellest,
-  milline peaaju osa on kahjustatud;
-  kui suur on kahjustuse ulatus;
-  milline on olnud inimese üldine tervislik seisund enne haigestumist.

Insuldi alaliigid

Kaks peamist alaliiki on järgnevad.

Isheemiline insult – tekib ajuveresoone sulgumise tagajärjel. Peaaju veresoone sulgumist võivad põhjustada:
- peaaju tuiksoones e arteris tekkinud tromb e verehüüve;
- keha mõnes teises veresoones tekkinud tromb, õhumull või rasvaosake, mis kantakse verevooluga peaaju arteritesse – sellist liikuvat takistust kutsutakse emboliks.

Hemorraagiline insult – tekib ajuveresoone lõhkemise tõttu tekkinud verejooksu tagajärjel. Ajuverejooksu võivad tekitada:
- veresoone lõhkemine peaaju sees, mille korral tekib ajusisene verejooks ehk intratserebraalne hemorraagia;
- veresoone lõhkemine peaaju pinnal, mille korral tekib verejooks peaaju ümbritsevate kestade vahele – seda nimetatakse ämblikvõrkkesta aluseks verejooksuks ehk subarahnoidaalseks hemorraagiaks.

Insuldi sümptomid

Iinsult tekib tavaliselt äkki. Insuldi esmased tunnused e sümptomid on:

• ühepoolne näo ja/või jäsemete tuimus ja/või nõrkus
• segasusseisund, raskused kõnelemisel ja/või kõnest aru saamisel
• nägemishäire ühes või mõlemas silmas
• raskus kõndimisel, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäire
• tugev peavalu ilma teadaoleva põhjuseta

Mööduv ehk transitoorne isheemiline atakk (TIA)

Insuldi sümptomid võivad olla erisuguse raskuse ja kestusega. Kui sümptomid kestavad vaid mõne minuti, nimetatakse tekkinud seisundit transitoorseks isheemiliseks atakiks (TIA), tihti ka nn mini-insuldiks. TIA tekib, kui verevool peaajusse on takistatud vaid väga lühikest aega ja ajuosa on hapnikupuuduses vaid mõne minuti.

TIA ja insuldi sümptomid on samad, TIA korral kestavad need mõnest minutist tundideni ja kaovad täielikult 24 tunni jooksul. TIA on nn insuldi ohumärk ja näitab, et insuldi tekkerisk on väga suur. Seetõttu, isegi kui sümptomid on kerged või lühiajalised, tuleb neid võtta väga tõsiselt ja kutsuda kohe kiirabi.

• 25% TIA patsientidest sureb aasta jooksul.
• 17%-l juhtudest järgneb TIA-le insult, enamasti 30 päeva jooksul.
• Kõige tõenäolisemalt tekib insult pärast TIA-d
  -  üle 60-aastastel;
  -  isikutel, kes põevad suhkurtõbe;
  -  juhtudel, kui TIA on kestnud üle 10 minuti.

Kes võivad haigestuda?

Insulti võib haigestuda igaüks, kuid on teada riskitegurid mis suurendavad insuldi tekke tõenäosust. Mõned nendest riskiteguritest on mõjutatavad elustiili muutmise abil ja/või ravimitega, teisi aga ei saa mõjutada.

Autorid:
Riina Vibo, Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogia resident 
Siim Schneider, Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloog
Kristiina Rannikmäe, Põhja-Eesti Regionaalhaigla resident