Kui insult on tekkinud

Sümptomid

Insuldi sümptomid on:
-  ühepoolne näo ja/või jäsemete tuimus ja/või nõrkus
-  segasusseisund, raskused kõnelemisel ja/või kõnest aru saamisel
-  nägemishäire ühes või mõlemas silmas
-  kõndimisraskused, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäire
-  tugev peavalu ilma teadaoleva põhjuseta

Tavaliselt tekivad need sümptomid omavahelistes kombinatsioonides.

Kuidas aru saada, kas inimesel on tekkinud insult?

Selleks on 3 lihtsalt katset:
1. Nägu – kas inimene saab naeratada? Kas üks suunurk või silmalaug on alla vajunud?
2. Käed – kas inimene saab enda ette üles tõsta mõlemad käed ja jõuab neid üleval hoida?
3. Kõne – kas inimene räägib selgelt ning saab aru mida talle räägitakse?

Joonis 1.
Normaalne nägu, kõrval parem suunurk ja silmalaug naeratades alla vajunud.




Joonis 2.
Inimene ei suuda tõsta mõlemat kätt samale kõrgusele ja hoida.

Kui nende katsete tegemise järel jääb kahtlus, et midagi on valesti – helistage otsekohe 112! 

Mida teha, kui leiate endal või kellelgi teisel insuldi tunnused?

Ühe või mitme eelkirjeldatud sümptomi korral tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi – helistage numbril 112! Tuleb meeles pidada kellaeg, millal esimesed sümptomid tekkisid, kuna insuldi ravitulemused sõltuvad mõnel juhul ravi alustamise kiirusest.

Kuidas edasi toimida?

Kui ka kiirabiarst arvab pärast patsiendi läbivaatust, et tegu võib olla insuldiga, siis viiakse inimene lähimasse haiglasse, kus saab teha vajalikud uuringud ja alustada ravi. Insuldihaige ravi toimub tavaliselt haiglas.

Teatud juhtudel on võimalik rakendada ravimeetodit, mida nimetatakse trombolüüsiks. Trombolüüs tähendab, et veresoonde (tavaliselt veeni) süstitakse ravimit, mis lõhustab veresoont ummistava trombi ja seega taastub verevool ajju. Kui seda teha piisavalt kiiresti pärast insuldi tekkimist, siis õnnestub närvirakud päästa ja ajukahjustust vähendada. Trombolüüsi õnnestumiseks ja parimate tulemuste saamiseks on väga oluline alustada ravi kiiresti. Seetõttu peab kindlasti insuldi korral võimalikult täpselt meeles pidama kellaaja, millal esimesed sümptomid tekkisid, ja kutsuma viivitamatult kiirabi!

Oluline on üldine toetav ravi: tuleb alandada kõrgenenud kehatemperatuuri ning jälgida ja vajadusel ravida vererõhku ja teisi üldseisundit peegeldavaid näitajaid. Patsient peab saama piisavalt vedelikku ja toitaineid. Kui patsiendi seisund võimaldab, alustatakse taastusraviga – füsioteraapia ehk liikumisravi ja kõneravi ehk logopeedilise raviga.

Insult võib korduda. Seetõttu hindab arst riskitegureid, mis ennustavad insuldi kordumise võimalust, ning vajadusel teeb lisauuringud, koostab raviskeemi ja annab edasised soovitused koduseks raviks.

Autorid:
Riina Vibo, Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogia resident
Siim Schneider, Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloog
Kristiina Rannikmäe, Põhja-Eesti Regionaalhaigla resident