Usun, et kõigile on ammu selgeks saanud, et olla naine on tunduvalt keerulisem, kui olla mees.

Maskuliinidele tunduvad meie probleemid tühistena, kuid meie, naiste, elu on täis just selliseid probleeme, mis vajavad lahendamist terve meie elu. Just need „tühised mured“ annavad meie elule suuna ja teadvustavad meie koha iseenda jaoks. Senikaua kuni toimime teiste soovidest lähtuvalt, ei saavuta me midagi.

Hing tahab ju alati olla vaba, kuid paraku on meie hing kammitsetud meie kehasse, tahame seda või mitte. Siin võiks pikalt arutleda, et kes ja mis alustel on andnud mulle just sellise keha, millega pean leppima oma elupäevade lõpuni.

Sellest tulenevalt olen ka mina nagu iga naine olnud dieedi lummuses.
Probleemid algasid täiesti ootamatult, selleks ajaks olin ma lahutatud ja kahe väikese lapsega stressipundar. Ootamatult avastasin oma kehalt sügelevad punnikesed, loomulikult teadsin ma, et neid ei tohi sügada, minu jõupingutustest hoolimata muutusid väikesed, selleks hetkeks juba väljakannatamatult sügelevad kublad, maakaarti meenutavateks 10–15 cm suurusteks laikudeks. Taolised laigud katsid mu keha kätel, kõhul ja mis kõige hirmsam ka näol. Silmad olid valmis hetkega kinni paistetama. Olin ahastuses ja otsisin abi meditsiinist. Arvukad vintsutused eri kabinettides ei andnud kahjuks soovitud tulemust. Sel perioodil käis mu tee ikka apteeki ja tagasi.

Minu puhul on ikka nii, et probleemi lahendused jõuavad minu juurde ise, just siis, kui olen lõpetanud otsimise. Nii jõudiski minu lauale raamat „Veekose dieet“. Lugesin ja ahmisin endasse iga sõna sellest raamatust. Tundsin endas meeletut energiat ja tahtejõudu, et alustada 3 kuud kestva dieediga, mis keeras mu endised toitumisharjumused, vähe öeldult, pea peale.

Praegu teavad peaaegu kõik, et üha süvenev probleem inimkonna hulgas on allergia ja just toiduallergia. Sisimas lootsin ka mina, et vabanen allergiast just toidulauda muutes. Nii asusin lammutama naudingut pakkuvat toidulauda. Minu puhul olid enesekindluse säilitamise motivaatoriks hirmuäratavad maakaardilaigud, mis pidid mu kehalt kaduma.

Veekose dieedil oli minule tõesti kose sarnane efekt. Kohe seletan Sulle seda lähemalt, selleks pean aga selgitama selle dieedi põhimõtet. Kui me alustame dieediga, siis ikka selleks, et vabaneda liigsest rasvast, sest rasv on ju „paha“. Tegelikult aitab see dieet vabaneda vedelikupeetusest. Kose-dieet seisnebki selles, et kõik vesi pannakse meis liikuma ja väljutatakse kehast. Kahe kuu jooksul tuleb loobuda teatud toidust ja siis lisada igal nädalal menüüsse üks keelatud toiduaine. Kui kaal hakkab uuesti suurenema, siis on selge, et just selle toiduaine vastu ongi allergia. Kui aga lisatud toiduaine ei too muudatusi kaalus, siis selle võib jätta menüüsse. Juba nädalaga on võimalik vabaneda 6 kilogrammist. Veekose dieedi abil saab vabaneda ka tselluliidist. Selleks tuleb iga võimalikul ja võimatul juhul näpistada ja tampida probleemseid tsellupiirkondi aktiivselt umbes paar minutit järjest. See paneb vere liikuma ja tselluliit viiakse kehast välja. Samuti viiakse kehast välja ka kõik sinna kogunenud mürgid.

Kuid igal heal asjal on oma AGA, see vastik aga, mis rikub kõik ära. Selle dieedi „aga“ ei luba kahe kuu jooksul süüa:

nisujahu – saiad, koogid, küpsised, sai, leib (vaata leiba ostes huvi pärast palju su leib nisujahu sisaldab) ja makaronid. Ühesõnaga kõik maitsev ja hea – l ä i n u d;
suhkur – seega, unusta ära šokolaad (kuulge, nii ei saa ju üldse elada???!!!);
alkohol – 2 kuud ilma avamispidude ja vastuvõttudeta, vaid naeratad tobedalt, teatad, et oled autoga (valetad muidugi);
sea- ja loomaliha – hüvasti vorstid, snäkid (ja jõulud);
piima ja piimatooted – mida ma siis õige võtan kiireks lõunaks, kui pole aega lõunale minna? Mu armas jogurt, ka sina;
kohv ja must tee – appi!!! Kuidas siis hommikul ärgata? Ja tüdrukutega kohvikusse minek ju lausa mõttetu;
sool – mis? Kuidas ma ilma soolata süüa teen? Vaata poes, kui palju sisaldavad kõik maitseained soola ja igasuguseid lisa E-sid. Mina võtsin kasutusele meresoola, kuid vähendasin oluliselt soola tarbimist;
kartul – see meie põhitoit;
õli ja või – ühesõnaga, ei ole soovitatav midagi praadida, toitu tuleb aurutada.

Nagu Sa juba isegi aru saad, loetlesin just kõik vähegi süüa sobiva. Teen Sinu elu lihtsamaks ja lisan mõned tooted, mida võib süüa:

pudrud – v.a mannapuder ja valge riis, puder tuleb teha ikkagi ilma piimata :-((
puu- ja juurviljad – söö nii palju, kui jaksad, taevas olgu tänatud;
mais-oad-herned-läätsed – annavad salatile ilusa näo ja hea maitse;
kala ja kanaliha – söö nädalas paar korda;
soja – maitseb kui liha ja täidab kõhtu sama hästi, siis olid veel müügil ka Eesti sojajogurtid ja tofu;
sojapiim – hurraa, saan putru keeta sojapiimaga ja isegi juua saab, harjub ära;
oliiviõli – külmpress (extra virgin);
teraviljadest – tatar, pruun riis, kaerahelbed (täistera);
mahlad – toormahlad, suurem osa kaupluste valikust sisaldavad ekstra suhkrut (nt nektarid);
vesi – gaasita vesi ja seda juua päevas vähemalt 3 l;
taimeteed – ei kurna organismi;
idud – igasugused variandid;
pähklid ja seemned – väga toitvad, vahepalaks sobivad;
kuivatatud puuviljad – rosinad, virsikud, kuid jälgi pakendilt suhkru sisaldust, aitavad magusaisu vastu.

Nüüd sai suurem osa üles loetud. Jah, ei olnudki nii tore, kui ma algul arvasin. Entusiasm oli tublisti langenud, kuid ma ei lasknud ennast sellest heidutada, vaid haarasin härjal sarvist. Alustasin kohe esmaspäevast ja püüdsin mõtteid ees seisvast 3 kuust eemale peletada. Kõige raskem oli jätta hommikukohvi ja šokolaadi. Naiste paremad lohutajad olid igaveseks (loe: 3 kuuks) kadunud. Samuti mõjus mulle raskelt piimast ja piimatoodetest loobumine.

Iga algus on raske, nii ka minule oli raske juba poes valida täiesti teist menüüd. Inimesel, kes on üksinda, pole nii raske oma toidulauda muuta, kuid mina emana olin sunnitud mõtlema ka teiste pereliikmete toidulauale. Seetõttu valisin poest alati topeltmenüü.

Õnneks toimus harjumine uute maitsete ja lõhnadega küllalt kiiresti. Mis mulle aga kõige rohkem meeldis, oli see, et ma hakkasin oma keha kuulama, esimene side keha ja hinge vahel oligi sõlmitud. Mu keha teadis täpselt, mida mul on vaja süüa. Kui vähendada soola ja magusa kogust, muutub täielikult ka maitsemeel. Hakkasin toidust, mida suhu toppisin, tajuma erinevaid maitseid ja lõhnu, millest mul varem aimugi polnud.

Samal ajal sain suureks sõbraks iga vastutuleva wc-ga. Igal juhul avastasin, et wc-sid on meil liiga vähe, sest dieet pani liikuma kõik mu sees ja nüüd tahtis see kõik minust välja saada, küsimata kohast ja ajast. Pärast kõiki neid vintsutusi imestan ma, kust küll võtsin sellise tahtekindluse. Mäest alla on tunduvalt kergem veereda kui vastupidi. Aga ... ma usun, et Sa tead, mis tunne see on, kui astud kaalule ja siis ... number on vähenenud. Vaatad igaks juhuks teist korda veel, siis astud kaalult maha ja ei suuda kiusatusele vastu panna ja astud veel kord kaalule. See ikka oligi tõsi. Kaal langeb!

Eufooria ja kuumahoog, mis keha läbib, on nii nauditav, et sooviks südamest aja peatumist. Seda vaid hetkeks, sest langenud oli vaid kiloke. Kui ma nüüd ei kaota enesekindlust ja dieeti jätkan, siis saan ju kaotada hoopis rohkem kilosid. Ei, ei, aeg ei pea veel peatuma!

Asusin uue energiavooga muutma oma keha ja hinge üheks. Kaks kuud olid möödunud kui lainetel kõikudes. Kord olles laineharjal ja õnnelik kaalukaotuse üle ja samas jälle kohutavas šokolaadipalavikus. Selle kõikumise käigus olin kaotanud 7 kg. Kolmandal kuul saavutasin stabiilsuse ja kõikumine oli lõppenud. Harjumus oli saavutanud edu.

Veekose dieedi abil õppisin ma mitte ainult enda keha tundma, vaid taipasin ka, et iga dieedi pidamiseks on vaja varuda palju kannatust ja abiks on toetavad sõbrad või perekond. Veekose dieet tegi mulle selgeks minu jaoks sobimatud toiduained. Kui Sa minu läbielamisi ei usu, siis proovi veekose dieeti ise ja veendu, et Sul on palju võita ja kaotada vaid lisakilosid.

Iga kaotatud kiloga tundsin end aina ilusama ja võimekamana. Maailm on ikka üks ilus paik! Muuhulgas olin vabanenud ka allergiast.

Edu sulle!

Põhjaliku ülevaate leiate L. Lazarides „Veekose dieet“.