Ärritatud soole sündroom

ka soole ärritussündroom,
spastiline käärsool
Intestinum irritabile (lad. k.)
Irritable bowel syndrome (ingl. k.)

Selgitus
Ärritatud soole sündroomi korral on iseloomulikud soolestiku, eriti jämesoole töö häired ilma kindlakstehtava konkreetse haiguseta.

Ülevaade
Ärritatud soole sündroomi esineb umbes 25% täiskasvanutel, naistel 2-4 korda sagedamini kui meestel, see on valdavalt noorte probleem. Paljud inimesed ei pöördu selle probleemiga arsti poole.
haigus möödub iseenesest.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Sümptomid tekivad sageli seoses ülemäärase stressi, reeglipäratu söömise, kiudainetevaese toidu kestva pruukimise ja lahtistite kontrollimatu tarvitamisega.
Tekivad motoorikahäired ehk soolesisu liikumine kas aeglustub või kiireneb, need võivad ka vahelduda. Sagedasemaks on siiski jämesoole töö kiirenemine, mis omakorda põhjustab soolesisaldise kiiret liikumist.
Tekib kõhulahtisus. Intensiivsed ja kramplikud kokkutõmbed võivad põhjustada kõhukinnisust.

Sümptomid ehk avaldumine

Jämesoole motoorika muutused põhjustavad kõhuvalu, mis muutub tugevamaks pärast sööki ning tavaliselt kaob pärast soole tühjendamist, kõhupuhitust, täiskõhutunnet, kõhulahtisust vaheldumisi kõhukinnisusega — seetõttu on väljaheide vahelduva konsistentsiga, sageli koosneb väikestest pabulatest.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Oluline oleks teada, kas taolisi kõhuvalusid on esinenud ka varem, kuidas need on leevendunud, kas on muutusi kehakaalus, milline on väljaheide.
Konkreetse haiguse välistamiseks võib teha vereproovi.
Abiks on kõhu katsumine ehk palpeerimine, millega saab täpsustada, kas on mõni koht valus ning kas on palju gaasi kõhus.
Muutusi pärasooles ning verejooksu seedetraktist saab kontrollida rektaalpalpatsioonil sõrmega pärasoolt katsudes tehakse kindlaks väljaheite värvus ning takistuse olemasolu/puudumine.
Röntgenülesvõte kõhust näitaks soolte kitsenemisi, laienemisi, takistuse esinemist/puudumist.
Haiguslike muutuste välistamiseks maos, võib teha endoskoopia. Selleks viiakse elastne toru söögitoru kaudu makku, edasi kaksteistsõrmiksoolde. Toru otsas on optiline “silm”, mille kaudu näeb, kas mao ja/või kaksteistsõrmiksoole  sein on normaalne või muutunud.
Olulist infot annab rektoskoopia/koloskoopia, mille käigus vaadatakse pärasoolt/jämesoolt toruga, mille otsas on optiline “silm” ning sellega näeb, kas soolesein on normaalne või muutustega. Ärritatud soole sündroomi korral muutusi ei ole!

Ravivõimalused

Kõigepealt tuleks jälgida oma toitumisharjumusi, vajadusel neid muuta. Kõhukinnisuse korral on soovitav süüa kiudaineterikast toitu (teraviljad, leib, kartul). Loobuda tuleks konkreetsele inimesele kõhuvalu põhjustavatest toiduainetest!
Kõhukinnisuse korral kasutatakse lahtisteid, näiteks bisakodüüli.
Kõhulahtisuse korral kasutatakse soolemotoorikat aeglustavaid ravimeid, näiteks loperamiidi.

Prognoos

Ärritatud soole sündroomi korral on prognoos hea, seedehäired on ajutised, sageli mööduvad toitumisharjumuste muutmisel.

Ennetamine

Oluline on süüa rahulikult, kiirustamata, võimalikult samadel kellaaegadel ning mitmekesist (kiudaineterikast!)toitu.
Kasuks tuleb mõõdukas füüsiline koormus. See tagab seedetrakti korrapärasema talitluse ning seedehäireid tekib harvem.