Q-palavik
Q fever (ingl.k.)
Seletus Q-palavik on väikese rakusisese bakteri Coxiella
burnetii põhjustatud äge haigus, millele on iseloomulik järsku tekkiv
palavik, peavalu ning
kopsupõletik.
Ülevaade Q-palavik on kogu maailmas esinev
palavikuhaigus, mida võivad levitada näiteks lambad, kitsed ja lehmad.
Haigus võib kulgeda täiesti ilma sümptomiteta, kuid mõnel juhul ka
üliraskelt, põhjustades maksapõletikku.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Q-palaviku tekitajaid leidub lammaste,
kitsede ja lehmade uriinis ning
väljaheites. Nakatumine toimub tavaliselt
hingamisteede kaudu, kuid nakatuda on võimalik ka juues
bakteritega saastunud piima. Peale bakteri sissehingamist
paljuneb Coxiella burnetii kopsudes ning levib verega organismis.
Q-palaviku tavalisim haigusvorm on kuni 2 nädalat vältav ja
iseeneslikult mööduv palavikuline haigus. Q-palaviku
peiteaeg (aeg, mil haigustekitaja on küll organismis, kuid ei
põhjusta veel haigusnähte) on keskmiselt 3 nädalat.
Sümptomid ehk avaldumine
On ka võimalik, et mõnel juhul kulgeb haigus täiesti ilma
sümptomiteta.
Iseloomulik on järsk algus palaviku, tugevate
peavalude, külmavärinate,
nõrkuse, lihasvalude ning valudega rinnus.
Palavik võib tõusta kuni 40ºC ning püsida kuni 3 nädalat.
Teiseks haigusnädalaks võib tekkida kuiv köha ning
kopsupõletik.
Umbes 1/3 juhtudest kujuneb välja maksapõletik ehk hepatiit.
Hepatiidile on iseloomulik palavik, nõrkus, maksa suurenemine
ning valu paremal ülakõhus.
Mõnikord võib esineda ka ikterus ehk naha kollasus.
Sellistel juhtudel võivad peavalud ning kuiv köha sageli puududa.
Harva
võib esineda ka Q-palaviku kroonilisi vorme - kroonilist
hepatiiti ehk maksapõletikku ning kroonilist endokardiiti
ehk südame sisekestade põletikku.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Coxiella burnetii olemasolu organismis on võimalik kindlaks teha
vereanalüüside abil. Vereanalüüsist otsitakse ka
bakterivastaseid antikehi ehk vastuaineid.
Kopsupõletiku avastamiseks võidakse teha röntgenülesvõte
kopsudest. Kui ilmneb ka maksa haaratus ehk hepatiit võidakse teha
ultraheliuuring ja/või maksa biopsia ehk
uurida maksast võetud imepisikest koetükikest mikroskoobi abil.
Ravivõimalused
Q-palaviku ravimiseks kasutatakse antibiootikume, tavaliselt
tetratsükliini.
Prognoos
Tänu antibiootikumide kasutamisele osutub haigus surmavaks väga harva.
Q-palaviku kerged vormid paranevad sageli spontaanselt ehk ilma ravita.
Ennetamine
Tuleks tähelepanu pöörata Q-palaviku loomadelt inimestele ülekandumise
mehhanismidele ning vastavalt rakendada ettevaatusabinõusid -
pastöriseerida piima ning vältida kokkupuudet
potentsiaalselt nakkusohtliku materjaliga - loomade väljaheite, uriini ja
platsentaga. Riskigruppi kuuluvad farmides töötavad inimesed.
|