Odraiva
Hordeolum (lad.k) Stye
(ingl.k)
Seletus Odraiva on lauservas paiknevate
rasunäärmete äge põletik.
Ülevaade Odraiva puhul lauserva tekkiv rasu- ja
higinäärmete põletik väljendub punetava ja
valuliku sõlmekesena ripsmete juures. Odraiva
esineb sagedamini lastel. Vahel võib sõlm põletiku arenedes avaneda ning sealt
väljub mäda.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Tekitajaks on bakterid, mis satuvad lauserva sisse
mikrovigastuste kaudu. Bakterid tekitavad organismis
põletikureaktsiooni: bakteri ümber koguneb
tursevedelik ning sinna kogunevad
leukotsüüdid ehk vere valgelibled. Hukkunud
leukotsüütidest moodustub mäda. Et mäda levikut takistada,
ehitab organism selle ümber sidekoest kapsli.
Mäda on näha ka läbi naha või limaskesta väikese kollaka
laiguna.
Sümptomid ehk avaldumine
Odraiva jagatakse asukoha järgi kaheks: sisemine ja
välimine. Välimine odraiva avaneb nahapinnale,
sisemine lau sisemisele küljele silma sidekestale.
Välimine odraiva haarab lauserva higi- ja rasunäärmeid.
Haigus algab tavaliselt lauserva punetuse ja
valuga, mis läheb üle väikeseks,
ümaraks ja valulikuks sõlmeks. Vahel
kaasneb sellele ka valguskartus, pisarate vool
ja tunne, nagu oleks silmas võõrkeha. Peagi
tekib sõlme peale kollakas täpp, mis on märgiks sellest, et
tekkinud on mäda. Varsti see avaneb, mäda voolab välja ning
valu annab järele. Paari päeva jooksul kaovad kõik sümptoomid. Harva,
peamiselt siis, kui inimese organismi vastupanuvõime on vähenenud, tekib
korraga üksteise kõrvale mitu odraiva. Siis võib sellega
kaasneda peavalu, kehatemperatuuri
tõus ning lähedalasuvate lümfisõlmede
paistetus.
Sisemine odraiva, mis haarab rasunäärmeid, on veidi
raskem haigus. Õnneks esineb seda väga harva.
Valu, punetus ja turse on
rohkem piirdunud kui välimise odraiva puhul. Kui vaadelda silmalau sidekesta
poolset külge, siis on näha, et haigestunud näärme kohal on limaskest veidi
kõrgem ja kollakas. Hiljem mäda koondub ning tekib
piirdunud mädakolle. Iseeneslikult laheneb see
seisund harva ning väga sageli tekib odraiva pärast ravi uuesti.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Diagnoosimine toimub odraivale iseloomuliku paise järgi
vaatlusel.
Ravivõimalused
Välimist odraiva ravitakse soojade kompressidega kodustes
tingimustes. Mida varem alustatakse, seda efektiivsem. Kui hakkab
kogunema mäda, tuleb kompresside tegemine lõpetada, et takistada
nakkuse levikut, ja pöörduda arsti poole. Mädaniku eemaldamiseks tavaliselt
see avatakse ja vajadusel määratakse raviks
antibiootikumsalvi. Kui odraiva kohe pärast ravi kordub
ning on visa paranema, võib arst määrata ka paarinädalase
tablettravi. Ise mäda välja pigistada ei
tohi. Sel juhul võib nakkus levida ning veenide kaudu liikuda
silmakoopasse ja jõuda isegi ajukelmetele (tuleb väga harva ette). Sisemise
odraiva puhul on ravi tavaliselt kirurgiline.
Prognoos
Odraiva võib muutuda krooniliseks, sel juhul tekib uus seisund halaasion
ehk rahetera.
Ennetamine
Odraiva esineb sageli kaasuva haigusena lauserva põletiku puhul. Ta tekib
kõige suurema tõenäosusega siis, kui immuunsus on langenud. Sagedamini tekib ta
ka suhkruhaigetel ning atoopilist dermatiiti põdevatel inimestel. Ennetamine
pole tavaliselt siiski võimalik.
|