Jalavalu
Dolor pedis (lad.k) foot pain (ingl.
k)
Ülevaade Jalavalu on väga sage kaebus.
Kõige sagedasemaks äkki tekkinud jalavalu põhjuseks on trauma,
mille korral võivad olla vigastatud nii luud, liigesed, sidemed kui ka
lihased. Teiseks sagedamaks aeglaselt algava ja pideva jalavalu
põhjuseks on reumaatilised haigused, mis kahjustavad
liigespindu. Lastel on sagedaseks jalavalu põhjuseks just luude
kasvamine.
Tekkemehhanismid Sagedasemad põhjused Haruldasemad põhjused Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Koduse ravi võimalused Arsti poole pöörduge juhul, kui
Tekkemehhanismid
Pideva jalavalu põhjuseks on reumaatilised haigused, mis
kahjustavad liigespindu. Kui liigespinnad pole enam siledad, hakkab üks luu
vastu teist hõõrduma ja põhjustab tugevat valu just liikumisel.
Spondülooside ja diski prolapsi korral on
muutused küll lülisambas, kuid nende muutuste tagajärjel tekib surve jalgade
närvile ning valu kiirgub jalga nii rahu olekus kui ka liigutamisel.
Ateroskleroosist tingitud veresoonte ahenemine ja seega
jalalihaste verevarustuse halvenemine põhjustab samuti tugevat valu just
liikumisel. Samuti kahjustuvad pikemal verevarustuse häirumise püsimisel
väikesed närvid ning võivad valule lisaks põhjustada ka suremistunnet ning teisi
ebameeldivaid aistinguid jalgades. Põletikulised ja
mädased protsessid esinevad sageli just jalgadel, eriti
varvaste, labajala ja sääre piirkonnas, sest need piirkonnad on kriimustuste
tekkele ja bakterite nahale kinnitumiseks ning levimiseks soodsad.
Sagedasemad põhjused
Luumurd Lihaste/ sidemete venitus või rebestus Artriit
(näiteks reumatoidartriit) Polüneuropaatia (näiteks suhkurtõvest,
ateroskleroosist) Diski
prolaps Meniski rebend Spondüloos Ateroskleroos Kasvuvalu lastel
Haruldasemad põhjused
Roospõletik Gangreen Jalgade külmumine Bursiit Veenilaiendid Veenilaiendite lõikuse järgne
sündroom Luukasvajad Osteoporoos Osgood-Shlatteri tõbi Sääre
tagumise närvi neuralgia
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Peaaegu alati tehakse jalavalu korral röntgen valutavast
piirkonnast või lülisambast, mis võimaldab diagnoosida traumasid, spondüloosi ja
kasvajaid. Liigeskaebuste korral tehakse artroskoopia ehk
liigese sisevaatlus (diagnostiline operatsioon), mis näitab liigese täpset
seisukorda. Põletiku kahtluse korral tehakse vereanalüüs ja
bakterite külv nii põletiku piirkonnast kui ka verest kindla
põletikutekitaja määramiseks. Ateroskleroosi kahtlusel tehakse jala veresoonte
angiograafia või Doppler-sonograafia, mis
näitab täpselt jalaarterite kitsenemisi ja sulguseid.
Koduse ravi võimalused
Trauma korral on vaja koheselt tõsta jalg tasapinnast veidi kõrgemale ja
asetada valusale kohale külm- või jääkott, või kasutada
spetsiaalseid kreeme ja aerosoole. Luumurru
kahtlusel vastav piirkond lahastada. Lahas peab haarama
vigastatud piirkonna ja mõlemalt poolt ühe liigese piirkonna. Sideme venituse
korral aitab elastikside. Lisaks võib võtta valuvaigisteid.
Kui esinevad reumaatilised haigused määrab arst teile tavaliselt
valuvaigisteid ja hormoonpreparaate. Lisaks
aitab ka külm kott. Ateroskleroosi korral määrab arst teile
aspiriini või teisi verd vedeldavaid
ravimeid.
Arsti poole pöörduge juhul, kui
· trauma järgselt esineb tugev jalavalu, võib kaasneda ka jala
kuju muutus · mõnda aega kestev jalavalu, mille põhjust pole
teada · süvenev jalavalu
Kasutatud kirjandus Beers MH, Berow R. ed. The Merck
Manual of Diagnosis and Therapy. USA 1999.
|