Juveniilne reumatoidartriit

Rheumatoidarthritis  juvenilis ( ld.k)
Juvenile rheumatoidarthritis (ingl.k)

Selgitus
Juveniilne reumatoidartriit (JRA) on kuni 16-aastaste laste süsteemne sidekoehaigus, mis sarnaneb täiskasvanute reumatoidartriidile. (juvenilis (ld.k)- noorusepärane, nooruslik, noorusea)

Ülevaade
Haigus tabab liigeseid ja erineb täiskasvanute reumatoidartriidist selle poolest, et haigestuvad peamiselt suured liigesed ja tihti kaasub selgrookahjustus, eriti kaelaosas. Sagedased on lõualiigese kahjustused ja liigeskahjustused selgroo nimmeosas. Haigus võib häirida lapse kasvamist ja füüsilist arengut.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

JRA  tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Kudede põletikku ja lagunemist põhjustab immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigese sisepindadele. Sellele järgneb organismi immuunsüsteemi vastus, millega üritatakse likvideerida tundmatu antigeen. Taoline protsess aga  kahjustab ka ühtlasi liigeste pindasid ja kui see on kestnud pikemat aega, siis kahjustub ka luukude.

Sümptomid ehk avaldumine

JRA puhul eristatakse haiguse kolme vormi: süsteemne vorm - kogu organismi haarav, paari liigest haarav ja nelja ning enamat liigest haarav vorm.

Süsteemse vormi puhul hakkab haigus kõrge palavikuga ja lööbega. Veel esineb lümfisõlmede suurenemist, maksa ja põrna suurenemist, südame ja kopsukelme õõntesse võib tekkida vedelikku.
Kaasneb lihaste kõhetumine ja kaalulangus. Harilikult süsteemsed haigusnähud mööduvad iseeneslikult, olles kestnud mõnest päevast mõne kuuni. ~25% haigetest võib selline atakk korduda: mõne nädala või kuu (harvem aastate) möödudes haiguse algusest tekib raske krooniline liigespõletik. Liigespõletiku ajal ilmnevad eelpool kirjeldatud organismi süsteemse kahjustuse tunnused.

Mitut liigest haarav vorm - esineb ~40% haigetest ja on sarnane täiskasvanute reumatoidartriidile.

Nelja ja enamat liigest haarav vorm - esineb tavaliselt noortel tüdrukutel. Esimese 6 kuu jooksul kahjustuvad kuni 4 suuremat liigest: tavaliselt põlve-, küünar-, hüppe- ja randmeliigesed. Prognoos on üldiselt hea, kuid umbes 35%-l haigetest tekib silma vikerkesta põletik ehk iriit, mis sageli ei anna kaebusi ja avastatakse alles tavaläbivaatuse käigus. Selle tagajärjel võivad tekkida rasked muutused silmas, mis võivad viia pimedaks jäämisele.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosi aitab kinnitada haiguse iseloomulik kulg ja sümptomid, mida inimene kirjeldab.
Vereseerumis peab olema reumatoidfaktor (positiivne ka <5% tervetel inimestel; reumatoidfaktor ehk antikehad.
Röntgenuuringul on võimalik näha luulisi muutusi liigestes.

Ravivõimalused

• Puhkus ja hea toitumine - haiguse aktiivses perioodis võimalikult palju puhata. Kalatoidud ja taimeõlid vähendavad vaevusi.
• Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid vähendavad sümptomaatilisi vaevusi (Diclofenac, Ibuprofen)
• Pikemaajaliselt mõjuvad ravimid – kasutatakse juhul, kui eelnev ravimite grupp enam ei aita (kuld, sulfasalazin, penitsilliinamiid)
• Steroidid - annavad lühiajaliselt kõige paremat efekti. Hormoonpreparaatide kasutamisel tekkivate kõrvalmõjude pärast ei saa neid aga pikema aja vältel kasutada.
• Rakkudele toksilised ja immuunsüsteemi pärssivad ravimid - kasutatakse põhiliselt raske ja ägeda reumatoidartriidi korral.
• Kehalised harjutused, ravikehakultuur
• Vahel osutub vajalikuks ka  kirurgiline ravi.

Prognoos

Prognoos on üldiselt parem kui täiskasvanute reumatoidartriidi puhul, täielikku haiguse taandumist täheldatakse ligi 50-75% patsientidest. Haigetel kellel hakkab haigus peale mitme liigese põletikuga ja kellel leitakse immuunsüsteemi vastavaid antikehasid verest - neil on prognoos halvem.
Geneetiliste haiguste puhul on eelnev haiguse esinemine suguvõsas riskifaktoriks.

Ennetamine

Ei ole võimalik ennetada, arvatakse, et haigus on geneetilise loomuga. Ennetada saab aga kaasuvaid haigusi (silmahaigusi) - käia kontrollis iga 4 kuu tagant.

Kasutatud kirjandus:
1.) Oxford textbook of rheumatology, sec.ed, Vol 1, 2. Ed. By P.J.Maddison et al. 1998.a. Oxford Medical Publications.
2.) Harrisons Principles of internal medicine. 13ed. K.J.Isselbacher et al. 1994.a.
3.) The Merc Manual of diagnosis and therapy, 16ed, R.Berkow et al.
4.) Reumatoloogia., R.Birkenfeldt, L.Päi, T.Haviko, 1995.a.
5.) Meditsiini sõnastik., G.Loogna et al., 1996.a.