Jäseme äge emboolia
Embolia acuta
(lad.k) Acute limb embolism (ingl. k.)
Seletus Emboolia on veresoone ummistumine verevooluga
edasikanduva nn. emboli ehk topisega. Emboliks võib olla trombimass, rasvatilk,
õhumull vms.
Ülevaade Jäseme äge emboolia on sagedasim veresoonkonna
äge haigusseisund. 90% juhtudest tabab see vaagna- ja
jalaartereid ning 10% käeartereid.
Enamasti eelneb mingi soonesiseste verehüüvete ehk trombide teket soodutav
haigus. Jäseme emboolia on ravitav lihtsa operatsiooniga mida
saab läbi viia ka kohaliku tuimestusega ning raskes üldseisundis haigetel.
Riskifaktorite püsimisel võib suure tõenäosusega haigus
korduda.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
90% embolitest on südames südameinfarkti,
südamekodade virvenduse,
klapirikke, klapiproteesi,
endokardiidi või südamelaiendi tõttu tekkinud
soonesisesed verehüübed ehk trombid. Sellistel juhtudel
nimetatakse seda seisundit trombembooliaks. Harvemini tekivad
embolid kõhuaordi või niudearteri aterosklerootilistest
naastudest või arterilaienditest ehk aneurüsmidest.
Võimalik on emboolia teke ka suurte toruluude (nt. jäsemete pikad luud)
murru ja kaasneva veresoonte
vigastuse puhul, emboliks on sellisel juhul luuüdist veresoonde
sattunud rasvatilk, s.o. rasvemboolia.
Emboolia võib tekkida ka veeni ravimi manustamise või vereanalüüsi võtmise
tõttu soonde sattunud õhumullist õhkemboolia.
Südamest eemaldudes arterid hargnevad järjest peenemateks harudeks ning embol
sulgeb ühel hetkel kogu veresoone valendiku nagu kork. Selle tagajärjel jäävad
embooliakohast kaugemal asetsevad koed ilma arteriaalse verega kantavate
toitaineteta ja tekivad haigusilmingud.
Sümptomid ehk avaldumine
Emboolia sümptomiteks on verevarustuseta jäänud piirkonna äkki vallanduv
ülitugev valu, kahvatus,
tundlikkusehäire,
liigutamisvõimetus. Ummistuse kohast kaugemal ei ole
pulssi ning vastav piirkond on teise poole jäsemega võrreldes
jahedam.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Esmane on võimalike trombi teket soodustavate haiguste, nt. südame
rütmihäirete, kindlaks tegemine. Oluline on haigestunud piirkonna
vaatlus, pulsi katsumine ning vererõhu
mõõtmine jäseme erinevatel osadel. Täpset ummistuse ehk
oklusiooni kohta aitab leida värviline
ultraheliuuring, kus uuritakse veresoone läbimõõtu ning
verevoolu mahtu ja kiirust. Ebaselgetel juhtudel võidakse kasutada ka
kontrastainega arterite röntgenuuringut arteriograafiat, ent
kiirema operatsiooni huvides ei ole see uuring alati vajalik, kui muud sümptomid
ja uuringud viitavad selgesti haiguse olemusele ja paiknemisele.
Ravivõimalused
Esmased abinõud on jäseme hoidmine allalastud asendis ja
vatiside, mis pole liiga külm ega liiga soe. Ravimitest
manustatakse valuvaigisteid, vere hüübivuse
pärssijaid. Vere mahu säilitamiseks võidakse kasutada
tilkinfusiooni.
Võimalikult kiiresti teostatakse operatsioon, mille käigus
eemaldatakse arterist embol. Alternatiivse variandina, eriti sääre- ja
käsivarrearterite sulguse puhul, tuleb kõne alla ka trombi
lõhustamine spetsiaalseid ravimeid arterisse
süstides.
Prognoos
Kiire diagnoosi ja ravi korral suudetakse jäseme verevarustus taastada ning
prognoos paranemise suhtes on hea. Trombiohu püsimisel on aga võimalik uute
embooliajuhtude teke. Lisaks jäsemetel võivad embolid sattuda ka näiteks
ajuarteritesse tekitades ajuinfarkti.
Ennetamine
Peamine on trombe tekitavate haiguste vältimine ja hoolikas ravi. Korduvate
trombembooliate puhul on vajalik püsiravi mõne verehüübivust vähendava ainega,
nt. aspiriiniga.
|