Jersinioos

Jersiniosis (lad.k)
Jersiniosis (ingl.k)

Selgitus
Bakteri Yersinia enterocolitica poolt põhjustatud toidunakkus.

Ülevaade
Jersinioos levib näriliste ja koduloomade kaudu, inimene nakatub eelkõige sealiha või pastöriseerimata piima tarbides.
Tavaliselt avaldub jersinioos soolepõletikuna, kuid võib levida üle organismi laiali, andes põletikke ka teistes elundkondades.
Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Jersiiniad on batsillid, mis võivad taluda ka lühiajalist hapnikupuudust. Nad on paljunemisvõimelised -1 kuni +45°C juures, seega kasvavad nad meelsasti ka külmkapitemperatuuril.
Jersiiniaid leidub kõikjal: pinnases, vees, toiduainetes, seda kannavad edasi paljud loomad, linnud, roomajad. Haigestumisi põhjustavad vaid mõned jersiiniate alatüübid. Kõige enam on haigustekitajad levinud Skandinaavias ja Põhja-Euroopas.

Kõige vastuvõtlikumad jersinioosi suhtes on 1-4 aastased lapsed. Peale haigustekitajate allaneelamist tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi lümfisõlmedesse, kus nad saavad paljuneda.
Lümfisõlmedes tekib põletik ning nad suurenevad ja muutuvad valulikuks. Inimene tunneb seda kõhuvaluna, mis võib olla üsna tugev ning meenutada pimesoolepõletikku.

Sümptomid ehk avaldumine

Sageli kulgeb jersinioos sümptoomideta. Peiteag (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusilminguid veel ei põhjusta) on umbes 5 ööpäeva.
Tekib vesine kõhulahtisus koos kõhuvaluga. Vahel võib kõhuvalu esineda ka kõhukrampidena, enamasti kaasneb ka väike palavik, iiveldus ja oksendamine.
Keskmiselt kestab kõhulahtisus umbes 2 nädalat, vahel aga võib kesta mitu kuud.

Vahel võib nahale tekkida punetav, laiguline lööve.

Harva tekib kõrge palavik ja väga tugevad kõhuvalud.
Harvaesinevateks ja vahel ka surmaga lõppevateks tüsistusteks on põletik, mis haarab sooleseina kogu tema paksuses, tekivad haavandid ja verejooksud haavanditest.
Halvemal juhul võib soolesein haavandi kohal rebeneda, ning võib tekkida eluohtlik kõhukelmepõletik.

Harva võib jersiinia tungida verre ja põhjustada veremürgistust, mis võib olla ka surmav.
Samuti võib ta tekitada kroonilisi mädapõletikke ükskõik millises elundis - maksas, põrnas, neerus ja mujal.
Nende tüsistuste suhtes on kõige ohustatumad need inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrk - väikelapsed ja vanurid ning inimesed, kes põevad kroonilisi maksahaigusi, diabeeti, kehvveresust, samuti need, kellel on pahaloomulised kasvajad või kes on kroonilised alkohoolikud.

Teatud jersiiniate alatüübid põhjustavad organismis tugeva immuunreaktsiooni, mille käigus toodetakse veres palju antikehi ehk vastuaineid. Need antikehad ladestuvad liigespindadele ning põhjustavad liigespõletikke, mida nimetatakse reaktiivseks artriidiks. Enamasti tekivad liigespõletikud umbes nädal peale jersinioosi põdemist.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kõige sagedamini kasutatakse jersinioosi diagnoosimiseks vereanalüüsi, kust otsitakse antikehi. Jersiiniaid võib isoleerida ka verest ja nakkuskolletest - soole lümfisõlmedest, kõhukelme poolt eritatud vedelikust ja mädanikest.
Jersinioosi järgse liigespõletiku puhul tehakse vereanalüüs, milles jälgitakse põletikunäitajaid. Sageli analüüsitakse ka liigesevedelikku.

Ravivõimalused

Enamasti kasutatakse jersinioosi puhul organismi toetavat ravi - antakse juua palju vett, et taastada kõhulahtisuse ja oksendamisega tekkivat veekaotust. Vajadusel asendatakse vedelik veeni kaudu.
Vahel määratakse raviks ka antibiootikume.
Jersinioosist tekkinud liigespõletikke ravitakse mitmete ravimitega:
• mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (ibuprofen) kasutatakse liigespõletiku ja -valu leevendamiseks;
• liigesesiseselt süstitakse hormoone, et maha suruda allergilisi reaktsioone;
• füsioteraapia vähendab valu ning parandab liigeste liikuvust.

Prognoos

Jersinioos paraneb enamasti kergesti toetava ravi foonil. Komplikatsioonide puhul on paranemine halvem. Kui jersiiniad on sattunud verre, on prognoos halb - olenemata ravist sureb 25-50% patsientidest.
Liigespõletikud alluvad hästi ravile - mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, liigestesse süstitavad hormoonravimid ning füsioteraapia on hea efektiga.

Ennetamine

Kõige olulisem on toidu õige töötlemine, eriti puudutab see sealiha. Peaks vältima toore ja termiliselt töötlemata liha söömist. Jersinioosi haigestumist aitab vältida ka hoolikas hügieeninõuete täitmine nii kodus kui ka toitlustusasutustes.