Jämesoole polüübid
Polypus coli (ld.k) Colorectal polyps
(ingl.k)
Seletus Jämesoole polüüp on varrega limaskestakasvaja,
mis ulatub jämesoole seinalt soole valendikku.
Ülevaade Jämesooles esineb polüüpe sageli. Enamus
polüüpidest on healoomulised, aga teatud liikide puhul on ka
pahaloomulisuse oht. Polüübid võivad
põhjustada veritsust või kõhuvalu, tavaliselt
aga kaebused puuduvad.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Polüübid tekivad koe vohamise tagajärjel. Polüübi iseloom ja
tähendus sõltub tema koelisest ehitusest. Polüübid võivad olla
hüperplastilised ehk soole limaskesta paksenemisest tekkinud,
kasvajalised (healoomulised või pahaloomulised) või
põletikulised (nn. pseudopolüübid, mis esinevad
põletikulise soolehaiguse puhul). Polüüpe on üsna erineva kuju ja suurusega, nad
esinevad üksikult või massiliselt ja kogu jämesoole ulatuses.
Kui
polüüpe on palju, siis nimetatakse seisundit polüpoosiks.
Polüpoosid on pärilikud haigused (Gardneri sündroom,
Peutz-Jeghersi sündroom ja perekondlik adenomatoosne
polüpoos). Perekondliku adenomatoosse polüpoosi puhul on väga suur
jämesoole vähkkasvaja tekkimise oht. Vähkkasvaja tekkimise
oht on ka üksikult esinevate adenomatoossete polüüpide korral. Vähkkasvaja
tekkimise risk on väike pisikeste (alla 1 cm) polüüpide puhul
ning peenikese varre ehk jalaga polüüpide
puhul.
Sümptomid ehk avaldumine
Polüübid ei põhjusta sageli mingisuguseid vaevusi ja avastatakse tihti
juhuslikult kas jämesoole kontrastuuringu või kolonoskoopia ehk sondiga uuringu
käigus. Polüübid võivad põhjustada veritsust ja soole
spasme ehk valulikke kokkutõmbeid ning ka
kõhuvalu. Kui verekaotus polüüpide tõttu on suur, siis tekib
aneemia ehk kehvveresus ning sellega seotud
nõrkus.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Jämesoole kontrastuuring ehk irrigoskoopia,
sondiuuring ehk kolonoskoopia ja pärasoole
peegeluuring ehk rektoskoopia võimaldavad polüüpe leida.
Kolonoskoopia käigus saab polüüpe ka eemaldada. Pärasooles olevad
polüübid on tuntavad päraku kaudu sõrmega katsudes ehk
rektaalsel uuringul. Eemaldatud polüüpe uuritakse koelise ehituse
määramiseks histoloogiliselt (mikroskoobiga). Veritsuse
kindlaks tegemiseks määratakse vere olemasolu väljaheites ja
verekaotuse suuruse hindamiseks tehakse vereanalüüs.
Perekondliku adenomatoosse polüpoosi esinemise korral uuritakse haiguse
kindlakstegemiseks ka pereliikmeid.
Ravivõimalused
Väikeste healoomuliste polüüpide eemaldamine ei ole vajalik. Selliste
polüüpide jälgimiseks tehakse umbes 3 aasta pärast kontrolluuring.
Jämesoolepolüübid, mille läbimõõt on suurem, kui 1 cm ja mille välimus
viitab pahaloomulisuse võimalikkusele, tuleb eemaldada.
Tavaliselt tehakse seda kolonoskoopia käigus. Kõrge pahaloomulisusega
polüüpide korral võib ola vajalik jämesoole osaline või täielik eemaldamine
operatsioonil.
Prognoos
Valdava osa jämesoole polüüpide puhul on vähkkasvaja tekkimise risk väike.
Polüüpide esinemise korral tuleb nende jälgimiseks teha kontrolluuringuid.
Ennetamine
Polüüpide tekkimist ei ole võimalik ennetada.
|