Cushingi sündroom
ka Cushingi
haigus; hüperkortisolism Syndroma Cushingi (ld.k) Morbus
Cushingi (ld.k) Cuchings syndrome (ingl.k) Cushings disease
(ingl.k)
Selgitus Cushingi sündroom on haigus, mis on põhjustatud
glükokortikoidhormoonide liiga kõrgest tasemest organismis või
vastavate ravimite tarvitamisest.
Ülevaade Liigne neerupealiste hormooni tootmine või
manustamine tekitab mitmeid häireid organismi ainevahetuses - nahk
õheneb, luud hõrenevad, tekib erilist tüüpi
rasvaladestus, kujunevad muutused
sugufunktsioonides. Olenevalt põhjustest võib haigus olla
pöörduv. Seda haigust esineb suhteliselt harva, keskmiselt
haigestub igal aastal 10-15 isikut miljoni kohta. Kõige sagedamini haigestuvad
20-50 aasta vanused isikud.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Ajuripats toodab kortikotroopset
hormooni, mis stimuleerib neerupealiseid.
Neerupealised aga toodavad glükokortikoidhormooni --
kortisooli. Üks kortisooli kõige tähtsamatest ülesannetest on
aidata organismil reageerida igasugusele stressile. Seetõttu on näiteks kolmel
viimasel raseduskuul ning ka tipp-sportlastel kortisoolitase
kõrge. Alkohoolikutel ning depressioonis inimestel võib kortisooli tase
samuti kõrgenenud olla. Sel juhul on tegemist nn. pseudocushingi
sündroomiga.
Cushingi sündroom avaldub siis, kui organismis liiga kõrge kortisooli
tase. Seda võivad aga põhjustada mitmed haigused ning
seisundid: Enamus Cushingi sündroomi juhtudest on põhjustatud
ajuripatsi healoomulisest kasvajast ehk
adenoomist. Kasvaja toodab liiga palju
kortikotroopset hormooni. Seda vormi tuntakse
Cushingi haiguse nime all.
ektoopiline ehk nö koldeväline kortikotrooopse
hormooni tootmine hea- või pahaloomuliste kasvajate poolt, mis
asuvad mujal kui hüpofüüsis. Üle pooltel juhtudest on sel juhul tegemist
kopsukasvajaga. Meestel esineb seda vormi 3 korda sagedamini
kui naistel. neerupealiste healoomuline kasvaja ehk
adenoom, mis toodab liigsel hulgal kortisooli.
neerupealiste pahaloomulised kasvajad on kõige
harvem Cushingi sündroomi põhjustajateks. Vähirakud toodavad liigsel hulgal ka
teisi neerupealiste hormoone peale kortisooli.
Sümptomid ehk avaldumine
Erinevaid ilminguid on palju: nahk muutub õhetavaks ja
kuivaks, jalad ja käed kõhnuvad, tekib
kuunägu ning turjale koguneb ebatavaliselt palju
rasvkudet, kehakaal suureneb. Kergesti
tekivad nahaalused verevalumid ehk sinikad, vigastused
paranevad visalt. Kõhule võivad tekkida lillakad venitusarmid ehk
striiad. Luud on nõrgad ning üsna
tavalised igapäevased tegevused (näiteks kummardumine, toolilt tõusmine, millegi
tõstmine) võivad põhjustada seljavalusid ning isegi
roiete ja lülisamba murde.
Paljudel esineb tugev
väsimus, lihasnõrkus, kõrge
vererõhk ja tõusnud veresuhkru tase. Sageli
lisandub ka kerge ärrituvus, ärevus ning
depressioon.
Naistel esineb sageli liigne karvakasv näol,
kaelal, rinnal, kõhul ja
reitel. Menstruatsioonid võivad muutuda
ebaregulaarseteks või hoopis ära jääda.
Meeste viljakus ja libiido võivad
olla vähenenud.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Sageli on Cushingi haigust põdeval inimesel väga tüüpiline
välimus, mis juba viitab võimalikule
diagnoosile. Vere- ja uriinianalüüsist
määratakse mitmete hormoonide sisaldust. Kui kahtlustatakse haiguse põhjusena
kasvajat, siis teostatakse selle leidmiseks kompuuter- või
magnettomograafiline uuring.
Ravivõimalused
Kui Cushingi sündroomi põhjuseks on kasvaja, siis võimalusel see
eemaldatakse kirurgiliselt. Kui ei ole võimalik kasvajat
eemaldada, siis vahel kasutatakse kiiritusravi,
keemiaravi või kortisooli tootmist blokeerivaid
ravimeid. Kui aga hiaguse on põhjustanud pikaajaline
hormoonravimite tarvitamine, on teatud juhtudel võimalik vastava ravimi
annust vähendada.
Prognoos
Kasvaja eemaldamise järgselt võib inimene saada täiesti terveks, kuid oht on
alati kasvaja taastekkeks. Pahaloomuliste kasvajate korral on prognoos
halvem ning oleneb kasvaja tüübist.
Ennetamine
Cushingi haigust ei ole võimalik ennetada. Kui teatud haiguse puhul on
pikaajaliselt vajalik kasutada glükokortikoidravimeid, siis alati leitakse vähim
annus, mis on selle seisundi ravimiseks vajalik. See aga ei välista Cushingi
haiguse teket ja on seega paratamatus.
|