Basalioom

ka  nahavähk
Basalioma (lad.k)
Basal cell carcinoma (ingl.k)

Seletus
Basalioom pahaloomuline nahakasvaja, ühtlasi on ta ka inimesel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja.

Ülevaade
Basalioom on aeglase kasvuga nahavähk, mis kõige sagedamini paikneb näonahal - ninal, kõrvalestal või silmaümbruses. Haigestuvad kesk- või vanemaealised inimesed.
Erinevalt teistest pahaloomulistest kasvajatest basalioom enamasti metastaase ehk siirdeid ei anna, seetõttu nimetatakse teda ka paikselt agressivseks kasvajaks.
Kuna basalioom ei valuta ja häirib inimest küllalt vähe, siis ei pöörduta õigeaegselt arsti juurde ja basalioom võib muutuda paikselt agressiivseks ehk hakata kasvama allasetsevatesse kudedesse.
75% kõikidest nahal esinevatest pahaloomulistest kasvajatest on basalioomid.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Basalioom saab alguse marrasknahast ja karvanääpsudest.
Basalioomi tekkes on olulised mitmed faktorid:
Pärilikkus - eriti ohustatud on inimesed, kes on oma vanematelt pärinud heleda päikesetundliku naha (I ja II nahatüüp). On täheldatud ka basalioomide esinemist perekonniti
Krooniline päikesekahjustus: see on väga olulise tähtsusega. Eriti kahjulik on UVB kiirgus. Tihedat seost näitab ka see, et enamasti paikneb basalioom päikesele eksponeeritud kekaosadel.
Samuti tuleb arvesse teatud raviprotseduuridel (PUVA-ravi, mida tehakse mõnede nahahaiguste raviks haiglas) saadav UV-kiirgus.
Kartsinogeenid ehk vähki soodustavad ained: arseen, mida vanasti kasutati teatud haiguste ravimisel, võib soodustada 10-30 aastase peiteperioodi järgselt mitmete basalioomide teket. Tänapäeval seda ainet enam inimeste ravimisel ei kasutata. Kuid erinevate kemikaalide mõju võib siiski vähi tekkes kahtlustada.
Armid ja pidev naha traumeerimine: mõnikord võib basalioom tekkida vanadesse trauma- või põletusarmidesse, paranematute haavandite servadesse.

Sümptomid ehk avaldumine

Basalioomil on väga mitmeid kliinilisi avaldumisvorme, ehk see, kuidas ta välja näeb võib olla küllalt erinev.
Kõige sagedamini paikneb basalioom näonahal - ninal, kõrvalestal või silmaümbruses, kuid võib paikneda mistahes nahapiirkonnas.
See võib olla sõlmjas, pigmenteerunud, armitaoline, pindmiselt leviv või ka haavanduv valutu nahamoodustis.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Esmane kahtlus diagnoosi osas tekib arstil välise vaatluse põhjal. Kui vestlusest inimesega selgub, et nahamoodustis on olemas olnud juba pikemat aega ja erilisi vaevusi ei põhjusta, siis räägib ka see basalioomi diagnoosi poolt.
Diagnoosi täpsustamiseks on võimalik uurida kasvaja pinnalt kaabitud rakke,võtta biopsia ehk proovitükk või lõigata kohe ära terve kasvaja ja saata see koeuuringule.

Ravivõimalused

Kõige sagedamini kasutatavateks ravimeetoditeks on:
-kirurgiline eemaldamine
-krüokirurgia (kasvaja hävitamine väga madala temperatuuriga)
-elektrokirurgia (kasvajakoe hävitamiseks kasutatakse elektrit)
-kiiritusravi.
Millist ravimeetodit kasutada otsustatakse igal konkreetsel juhul lähtudes patsiendist.

Prognoos

Kuna basalioom enamasti siirdeid ei anna, siis on ka ravitulemused head .Peale kasvaja eemaldamist jääb inimene siiski  mõneks ajaks arsti kontrolli alla.
Kui kellelgi on olnud basalioom, siis on tal võrreldes teiste inimestega suurem risk sarnaste kasvajate tekkele.

Ennetamine

Riskiteguriks on UV kiirgus. Selle vältimiseks tuleks kasutada vastavat riietust ja päikeseblokaatoreid.