Bronhopulmonaalne düsplaasia
Dysplasia bronchopulmonaris
(ld.k) Bronchopulmonary dysplasia (ingl.k)
Seletus Bronhopulmonaalne düsplaasia
(BPD) on vastsündinute kopsuhaigus, mis tekib hingamishäirete
sündroomi (IRDS) järgselt.
Ülevaade Bronhopulmonaalne düsplaasia on
krooniline kopsuhaigus, mis tekib vastsündinute hingamishäirete
sündroomi (IRDS) tõttu kasutatud kunstliku ventilatsiooni ehk hingamisaparaadi
pikaajalise kasutamise tagajärjel. Haigus esineb valdavalt enneaegsetel lastel.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Bronhopulmonaalne düsplaasia on haigus, mis tekib haigetel
vastsündinutel, peamislt enneaegsetel lastel
(sündinud ennem 37. rasedusnädalat), kellel on tekkinud äge kopsuhaigus -
hingamishäirete sündroom (IRDS), mille tõttu nad vajavad
pikaaegset kõrge kontsentratsioonilise hapnikuga kunstlikku
hingamist.
BPD areneb nelja nädala jooksul peale sündi.
Kopsukahjustust põhjustavad mehhaanilise ventilatsiooni korral
tekkiv kõrge rõhk, mis venitab kopsukoe välja
(barotrauma) ja hapnikravi (toksilise toimega hapnikuosakesed
ehk vabad radikaalid).
Haigus esineb sagedamini
enneaegsetel lastel, kelle kopsud on ebaküpsed
(neil esineb kopsuvõide ehk surfaktandi puudulikkus),
põhjuseks on hingamispuudulikkust tekitavad haigused: hingamisteede
infektsioonid, kaasasündinud südamerikked ja teised
rasked haigused. Kahjustuse tagajärjel tekib kopsukoe
armistumine ja osaline kokkulangemine ning muutused
bronhide seintes, see takistab gaasivahetust kopsus ja vere hapnikusisaldus
langeb. Samal ajal toimub kopsudes paranemisprotsess.
Sümptomid ehk avaldumine
BPD puhul ei ole laps võimeline hingama ilma lisahapnikuta
ja hingamisaparaadita, ta hingeldab, hingamine on raske ja nahk võib olla
sinakas.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
BPD diagnoositakse, kui hingamishäirete sündroomi tõttu pikaaegset hapnikravi
või mehhaanilist ventilatsiooni vajav vastsündinu ei suuda iseseisvalt
ilma aparaadi abita ja lisahapnikuta hingata ning kopsu
röntgenülesvõttel on sellele haigusele iseloomulikud
muutused.
Ravivõimalused
Spetsiifiline ravi puudub. Kopsud paranevad aja jooksul.
Ravi on toetav ja sümptomeid leevendav,
toimub intensiivravipalatis. Väga oluline on ka hilisem
kodune ravi ja järelhooldus. Haiglas
jätkatakse kunstliku ventilatsiooni ja
hapnikraviga, et tagada piisav vere hapnikusisaldus ning last
püütakse tasapisi hingamisaparaadist võõrutada.
Kasutatakse bronhe laiendavaid ravimeid,
kortikosteroide ja vajadusel antibiootikume.
Paranemiseks on vajalik kalaoririkas toit, last toidetakse
suu kaudu, läbi peenikese toru ehk sondi või
veenisiseselt. Vedelikku ei tohi
kopsuturse ohu tõttu olla liiga palju ning seetõttu jägitakse
vedelikutasakaalu, piiratakse vedeliku tarbimist ning
kasutatakse vajadusel vedeliku väljumist soodustavaid
diureetikume. Hingamisteedest röga väljumise soodustamiseks
tehakse füsioteraapiat. Kodus võib olla vajalik bronhe
lõõgastava ja kortikosteroidravi jätkamine. Vajalik on edaspidine regulaarne
arstlik jälgimine.
Prognoos
Haiguse raske vormi puhul ei ole ravi alati tulemuslik. Paljudel juhtudel
on prognoos hea, aja jooksul võib toimuda täielik paranemine, aga probleemid
kopsufunktsiooni osas võivad jääda ka püsima. Esimestel eluaatate jooksul esineb
sagedamini hingamisteede infektsioone ning astma tekkimise risk on
suurenenud.
Ennetamine
Haiguse ennetamine ei ole otseselt võimalik. Kunstlikust
ventilatsioonist ja hapnikravist võimalikult kiire võõrutamine vähendab BPD
tekkimise riski. BPD tüsistuste ja hingamisteede infektsioonide vältimiseks
hoiduda kokkupuutest hingamisteede ja teisi nakkusi põdevate haigetega ning
kindlasti vältida lapse passiivset suitsetamist.
|