Bronhiit

Bronchitis (lad.k)
Bronchitis (ingl.k)

Seletus
Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik.

Ülevaade
Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Tegemist on Eesti kliimas sageli esineva haigusega.
Bronhiit tekib sagedamini külmal aastaajal , kui inimeste vastupanu haigustekitajatele on langenud.
Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega , võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused.
Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikku päritolu ja hästi ravitavad.
Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks.
Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20% täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3-4 korda sagedamini kui naistel.

Tekkepõhjused- ja mehhanismid

Ägeda bronhiidi tekitajateks on 20-50%-l juhtudest viirused, 5-15%-l mükoplasmad ning 5-25%-l klamüüdia. Varieeruvus on tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja noorematel täiskasvanutel. Olulisemad viirused on A- ja B-gripi, paragripi- ning adenoviirus; väikelastel ka RS-viirus.

Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened- kandida, ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm).
Bronhiit võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid, läkaköha.

Hingamisteedesse sattudes kahjustab viirus bronhide limaskestarakke, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Teatud tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletik. Põletiku levimisel kopsukoesse võib tellida kopsupõletik.

Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine, saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning organismi kaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus.

Kroonilise bronhiidi tekkimist soodustab bronhide limaskesta kaitsemehhanismide kahjustus mitmesuguste tegurite toimel. Bronhide limaskesta normaalne puhastumisvõime langeb, suureneb lima teke, lima muutub paksemaks ja selle väljutamine halveneb. Lisandub infektsioon ja kujuneb põletik. Kroonilise bronhiidi ägenemise tekitajad on samad, mis ägeda bronhiidi puhulgi - pneumokokk, hemofiilus jt..

Kroonilise bronhiidi tüsistusteks võivad olla: kopsupõletik, bronhide liigne laienemine, mäda-lagukolle kopsus, krooniline kopsude- ning südamepuudulikkus.

Sümptomid ehk avaldumine

Ägeda bronhiidi puhul esineb äge köha rögaeritusega, röga võib olla limas-mädane või isegi verine. Köhimisel võib esineda valulikkus rinnaku taga. Kaasneda võivad ka kurguvalu, palavik, peavalu, lihas-liigesvalud.

Kroonilisele bronhiidile iseloomulikud tunnused on köha, rögaeritus, hingeldus. Röga võib olla limane, vahutav, mädane; värvus on sageli hallikas või mustjas; mis on tingitud suitsetamisest ja ka keskkonna saastatusest.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Esmase läbivaatuse ja küsitluse tulemusel kinnitatakse bronhiidile iseloomulike vaevuste - köha, rögaeritus- esinemine.

Kuulatlusel määratakse põletiku ulatust - kas see piirdub ainult suurte hingamisteedega või ulatub ka kopsukoesse.

Vajadusel tuleb vereanalüüsis määrata põletikule iseloomulikke muutusi - valgeliblede arvu suurenemist ning settereaktsiooni kiirenemist.

Röntgenuuring kopsudest pole ägeda bronhiidi puhul tingimata vajalik, tehakse ainult kopsupõletiku kahtlusel; kroonilise bronhiidi puhul võib röntgenpildil olla näha rohkenenud kopsujoonis., mis näitab kestvast põletikust tingitud hingamisteede muutusi.

Kroonilise bronhiidi puhul võib lisaks eelnevale vajalikuks osutuda ka
röga uurimine bakterite suhtes, bronhoskoopia - bronhide sisevaatlus spetsiaalse "toruga" või "sondiga", ning hingamisfunktsiooni uurimine spetsiaalse seadeldise, spirograafi, abil, mis võimaldab väljahingatud õhu koguste ja väljahingamise kiiruse järgi leida bronhide ahenemisele viitavaid muutusi.

Ravivõimalused

Äge bronhiit:
Vajadusel palavikku alandavad ravimid -aspiriin, paratsetamool, rögalahtistid - atsetüültsüsteiin, broomheksiin, ambroksool, eeterlike õlide ja sooja auru sissehingamine. Kuna enamiku ägedate bronhiitide põhjuseks on viirused, siis pole antibiootikumide kasutamine õigustatud, kuna viirustele antibiootikumid ei toimi.

Krooniline bronhiit:
Riskifaktorite kõrvaldamine - suitsetamisest loobumine, töötingimuste parandamine. Ülemiste hingamisteede haiguste ravimine.

Põletiku ägenemisel ja bakteriaalse infektsiooni lisandumisel ravi antibiootikumidega, bronhe laiendavad ravimid (teofülliinipreparaadid, ipratroopiumbromiid), rögaveeldajad ja rögalahtistid, hingamisvõimlemine.

Prognoos

Kroonilise bronhiidi puhul on prognoos tervekssaamise suhtes halb, sest tegemist on kroonilise haigusega, mida ei saa lõplikult välja ravida. Prognoos paranemise ja tüsistuste suhtes on hea, kui ravi alustatakse varakult ning kõrvaldatakse olulisemad riskifaktorid.

Riskitegurid

Suitsetamine
Õhusaastatus
Niiske, külm kliima
Organismi kaitsesüsteemi teatud rakkude (IgA) puudulikkus, häired bronhide limaskestal

Ennetamine

Kroonilise bronhiidi teket aitab vältida suitsetamise lõpetamine, töötingimuste parandamine - peamiselt tööstusettevõtetse.