Bronhiit
Bronchitis (lad.k) Bronchitis
(ingl.k)
Seletus Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide
limaskesta põletik.
Ülevaade Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast,
sagedamini lastel. Tegemist on Eesti kliimas sageli esineva haigusega.
Bronhiit tekib
sagedamini külmal aastaajal , kui inimeste vastupanu
haigustekitajatele on langenud. Tavaliselt esineb
köha koos rögaeritusega ,
võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on
viiruslikku
päritolu ja hästi ravitavad.
Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib
bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Krooniline bronhiit on Eestis üks
sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20% täiskasvanutest. Meestel
esineb kroonilist bronhiiti 3-4 korda sagedamini kui naistel.
Tekkepõhjused- ja mehhanismid
Ägeda bronhiidi tekitajateks on 20-50%-l juhtudest viirused,
5-15%-l mükoplasmad ning 5-25%-l klamüüdia. Varieeruvus on
tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja
noorematel täiskasvanutel. Olulisemad viirused on A- ja B-gripi, paragripi-
ning adenoviirus; väikelastel ka RS-viirus.
Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened- kandida, ning
mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Bronhiit
võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid,
läkaköha.
Hingamisteedesse sattudes kahjustab viirus bronhide limaskestarakke, tekib
põletik ja suurenenud limaeritus. Teatud tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast
bakteriaalne põletik. Põletiku levimisel kopsukoesse võib tellida kopsupõletik.
Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine,
saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk),
hingamisteede nakkuslikud põletikud ning organismi kaitsesüsteemi
teatud rakkude puudulikkus.
Kroonilise bronhiidi tekkimist soodustab bronhide limaskesta
kaitsemehhanismide kahjustus mitmesuguste tegurite toimel. Bronhide
limaskesta normaalne puhastumisvõime langeb, suureneb lima teke, lima muutub
paksemaks ja selle väljutamine halveneb. Lisandub infektsioon ja kujuneb
põletik. Kroonilise bronhiidi ägenemise tekitajad on samad, mis ägeda bronhiidi
puhulgi - pneumokokk, hemofiilus jt..
Kroonilise bronhiidi tüsistusteks võivad olla: kopsupõletik, bronhide
liigne laienemine, mäda-lagukolle kopsus, krooniline kopsude- ning
südamepuudulikkus.
Sümptomid ehk avaldumine
Ägeda bronhiidi puhul esineb äge köha rögaeritusega, röga võib
olla limas-mädane või isegi verine. Köhimisel võib esineda valulikkus
rinnaku taga. Kaasneda võivad ka kurguvalu, palavik, peavalu,
lihas-liigesvalud.
Kroonilisele bronhiidile iseloomulikud tunnused on köha, rögaeritus,
hingeldus. Röga võib olla limane, vahutav, mädane; värvus on sageli hallikas
või mustjas; mis on tingitud suitsetamisest ja ka keskkonna saastatusest.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Esmase läbivaatuse ja küsitluse tulemusel kinnitatakse bronhiidile
iseloomulike vaevuste - köha, rögaeritus- esinemine.
Kuulatlusel määratakse põletiku ulatust - kas see piirdub ainult suurte
hingamisteedega või ulatub ka kopsukoesse.
Vajadusel tuleb vereanalüüsis määrata põletikule iseloomulikke
muutusi - valgeliblede arvu suurenemist ning settereaktsiooni
kiirenemist.
Röntgenuuring kopsudest pole ägeda bronhiidi puhul tingimata vajalik,
tehakse ainult kopsupõletiku kahtlusel; kroonilise bronhiidi puhul võib
röntgenpildil olla näha rohkenenud kopsujoonis., mis näitab kestvast põletikust
tingitud hingamisteede muutusi.
Kroonilise bronhiidi puhul võib lisaks eelnevale vajalikuks
osutuda ka röga uurimine bakterite suhtes, bronhoskoopia -
bronhide sisevaatlus spetsiaalse "toruga" või "sondiga", ning
hingamisfunktsiooni uurimine spetsiaalse seadeldise, spirograafi, abil,
mis võimaldab väljahingatud õhu koguste ja väljahingamise kiiruse järgi leida
bronhide ahenemisele viitavaid muutusi.
Ravivõimalused
Äge bronhiit: Vajadusel palavikku alandavad ravimid
-aspiriin, paratsetamool, rögalahtistid - atsetüültsüsteiin,
broomheksiin, ambroksool, eeterlike õlide ja sooja auru sissehingamine. Kuna
enamiku ägedate bronhiitide põhjuseks on viirused, siis pole antibiootikumide
kasutamine õigustatud, kuna viirustele antibiootikumid ei toimi.
Krooniline bronhiit: Riskifaktorite kõrvaldamine -
suitsetamisest loobumine, töötingimuste parandamine. Ülemiste hingamisteede
haiguste ravimine.
Põletiku ägenemisel ja bakteriaalse infektsiooni lisandumisel ravi
antibiootikumidega, bronhe laiendavad ravimid
(teofülliinipreparaadid, ipratroopiumbromiid), rögaveeldajad ja
rögalahtistid, hingamisvõimlemine.
Prognoos
Kroonilise bronhiidi puhul on prognoos tervekssaamise suhtes halb, sest
tegemist on kroonilise haigusega, mida ei saa lõplikult välja ravida. Prognoos
paranemise ja tüsistuste suhtes on hea, kui ravi alustatakse varakult ning
kõrvaldatakse olulisemad riskifaktorid.
Riskitegurid
Suitsetamine Õhusaastatus Niiske, külm kliima Organismi
kaitsesüsteemi teatud rakkude (IgA) puudulikkus, häired bronhide limaskestal
Ennetamine
Kroonilise bronhiidi teket aitab vältida suitsetamise lõpetamine,
töötingimuste parandamine - peamiselt tööstusettevõtetse.
|